Liigu edasi põhisisu juurde
Üles
Abi
ENG
/
Statistika andmebaas
/
Keskkond
/
Surve keskkonnaseisundile
/
Üldandmed
/
KK80: KESKKONNASURVE NÄITAJAD
Kolm sammu on 'Vali tabel', 'Vali andmed' ja 'Kuva andmed'. Hetkel oled Vali andmed
Vali tabel
Vali andmed
Kuva andmed
KK80: KESKKONNASURVE NÄITAJAD
Selles andmebaasis ei ole avaldatud väliskaubandusstatistika andmetabelid.
Väliskaubandusstatistika andmetabelid on avaldatud
väliskaubanduse andmebaasis
.
Vali andmed
Tabeli info
Viimane uuendus
13.12.2024
Metaandmed – info metoodika ja kvaliteedi kohta, sh mõisted ja klassifikaatorid (punkt 3), metoodikadokumendid (punkt 10) ning lähteandmed ja andmete töötlemine (punkt 18)
10001
Allikas
Statistikaamet
Siin lehel saad valida muutujate väärtused, mille kohta soovid andmeid tabelis kuvada. Iga muutuja kohta on lehel üks valik, millest saad valida soovitud väärtused.
Näitaja
Kohustuslik
Sõna algus
Väli väärtuste valikunimekirjast otsimiseks1. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine , 1.1 Intensiivpõllumajanduse kasutuses olev maa, % territooriumist , 1.2 Läänemere kalapüük, tuhat tonni ,
wave temp fix..
Valitud:
0
Kokku:
76
1. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
1.1 Intensiivpõllumajanduse kasutuses olev maa, % territooriumist
1.2 Läänemere kalapüük, tuhat tonni
1.3 Sisevete kalapüük, tonni
1.4 Uuendusraie pindala, tuhat hektarit
2. Jäätmed
2.1 Jäätmete ladestamine prügilasse, tuhat tonni
2.2 Jäätmete põletamine energia tootmiseks, tonni
2.3 Jäätmete põletamine energia tootmiseta, tonni
2.4 Jäätmete taaskasutus, tuhat tonni
2.5 Jäätmete taaskasutusmäär, %
2.6 Jäätmete teke, tuhat tonni
2.7 Ohtlike jäätmete teke elaniku kohta, kg
2.8 Ohtlike jäätmete teke, tuhat tonni
2.9 Olmejäätmete tekkimine elaniku kohta, kg
2.10 Olmejäätmete tekkimine, tuhat tonni
2.11 Olmejäätmete kogumisega hõlmatud elanikkonna osatähtsus, %
3. Kliimamuutus
3.1 Dilämmastikoksiidi heitkogus, tuhat tonni
3.2 F-gaaside heitkogus, tuhat CO2 ekvivalenttonni
3.3 Kasvuhoonegaaside heitkogus (ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduseta) elaniku kohta, CO2 ekvivalenttonni
3.4 Metaani heitkogus, tuhat tonni
3.5 Süsinikdioksiidi heitkogus (ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduseta), tuhat tonni
3.6 Süsinikdioksiidi heitkogus maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest, tuhat tonni
4. Loodusvara kasutamine
4.1 Dolokivi kaevandamine, tuhat m³
4.2 Järvemuda kaevandamine, tuhat tonni
4.3 Liiva kaevandamine, tuhat m³
4.4 Lubjakivi kaevandamine, tuhat m³
4.5 Kruusa (kruusliiva) kaevandamine, tuhat m³
4.6 Meremuda kaevandamine, tuhat tonni
4.7 Põlevkivi kaevandamine, tuhat tonni
4.8 Savi kaevandamine, tuhat m³
4.9 Turba kaevandamine, tuhat tonni
4.10 Mageveevõtt elaniku kohta, m³
4.10.1 Pinnaveevõtt elaniku kohta, m³
4.10.1.1 Jahutusvesi elaniku kohta, m³
4.10.2 Põhjaveevõtt elaniku kohta, m³
4.11 Elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest, GWh
4.12 Energia kogutarbimine, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.12.1 Gaas, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.12.2 Kivisüsi ja koks, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.12.3 Kütteturvas ja -puit, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.12.4 Põlevkivi, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.12.5 Vedelkütus, tuhat tonni naftaekvivalenti
4.13 Kasutatav looduslik rohumaa, tuhat ha
4.14 Kasutatav põllumaa, tuhat ha
4.15 Metsamaa, tuhat ha
4.16 Puidu tagavara, mln m³
4.17 Kütitud huntide osatähtsus loendatud huntide hulgas, %
4.18 Kütitud metssigade osatähtsus loendatud metssigade hulgas, %
4.19 Kütitud pruunkarude osatähtsus loendatud pruunkarude hulgas, %
4.20 Kütitud põtrade osatähtsus loendatud põtrade hulgas, %
5. Toksilised kemikaalid
5.1 Põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed, tuhat tonni
5.2 Raskmetallide õhuheitmed kokku, tonni
5.2.1 Kütuste põlemisest tekkinud raskmetallide õhuheitmed, tonni
5.2.1.1 Paiksetes saasteallikates kütuste põlemisest tekkinud raskmetallide õhuheitmed, tonni
5.2.1.2 Transpordis kütuste põlemisest tekkinud raskmetallide õhuheitmed, tonni
5.3 Põllumajanduslikes majapidamistes kasutatud taimekaitsevahendid, preparaati haritava maa hektari kohta, kg
5.3.1 Putukatõrjevahendid, preparaati haritava maa hektari kohta, kg
5.3.2 Seenhaiguste tõrjevahendid, preparaati haritava maa hektari kohta, kg
5.3.3 Umbrohutõrjevahendid, preparaati haritava maa hektari kohta, kg
6. Vee saastumine ja veevaru vähenemine
6.1 Heitvee fosfori reostuskoormus, tonni
6.2 Heitvee lämmastiku reostuskoormus, tonni
6.3 Heitvee orgaaniliste reoainete reostuskoormus (BHT7), tonni
6.4 Puhastamata või mehaaniliselt puhastatud heitvee osatähtsus puhastamist vajavas vees, %
6.5 Väetisega pinnasesse viidud lämmastik põllumajandusmaa ha kohta, kg
7. Õhu saastumine
7.1 Autobensiini tarbimine, tuhat tonni
7.2 Diislikütuse tarbimine, tuhat tonni
7.3 Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus, tuhat tonni
7.4 Lämmastikoksiidide heitkogus, tuhat tonni
7.5 Tahkete osakeste heitkogus, tuhat tonni
7.6 Vääveldioksiidi heitkogus, tuhat tonni
Aasta
Kohustuslik
Sõna algus
Väli väärtuste valikunimekirjast otsimiseks2000 , 2001 , 2002 ,
wave temp fix..
Valitud:
0
Kokku:
24
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
Valitud andmeelementide arv:
(maksimaalselt on lubatud 1 000 000)
Ekraanil ei saa korraga kuvada üle 1 000 rea ja 100 veeru
Valitud lahtrite arv ületab maksimumi 1 000 000
Märkused
2019. aasta reoveepuhastuse andmetes võib esineda ebatäpsusi seoses administratiivandmete töötluse üleminekuga uuele platvormile (KOTKAS).
Näitaja
2.7 Ohtlike jäätmete teke elaniku kohta, kg
Metoodika muutuse tõttu ei ole 2000. - 2019. aasta andmed järgmiste aastatega võrreldavad. Alates 2020. aastast ei liigitata põlevkivituhka enam ohtlikuks jäätmeks.
2.8 Ohtlike jäätmete teke, tuhat tonni
Metoodika muutuse tõttu ei ole 2000. - 2019. aasta andmed järgmiste aastatega võrreldavad. Alates 2020. aastast ei liigitata põlevkivituhka enam ohtlikuks jäätmeks.