Liigu edasi põhisisu juurde
Üles
Abi
ENG
/
Statistika andmebaas
/
Eri valdkondade statistika
/
Säästev areng ja Eesti 2035 strateegia
/
SN11: SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD ÜRO EESMÄRKIDE PÕHJAL
Kolm sammu on 'Vali tabel', 'Vali andmed' ja 'Kuva andmed'. Hetkel oled Vali andmed
Vali tabel
Vali andmed
Kuva andmed
SN11: SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD ÜRO EESMÄRKIDE PÕHJAL
Selles andmebaasis ei ole avaldatud väliskaubandusstatistika andmetabelid.
Väliskaubandusstatistika andmetabelid on avaldatud
väliskaubanduse andmebaasis
.
Vali andmed
Tabeli info
Viimane uuendus
30.09.2024
Metaandmed – info metoodika ja kvaliteedi kohta, sh mõisted ja klassifikaatorid (punkt 3), metoodikadokumendid (punkt 10) ning lähteandmed ja andmete töötlemine (punkt 18)
50201
Allikas
Statistikaamet
Siin lehel saad valida muutujate väärtused, mille kohta soovid andmeid tabelis kuvada. Iga muutuja kohta on lehel üks valik, millest saad valida soovitud väärtused.
Näitaja
Kohustuslik
Sõna algus
Väli väärtuste valikunimekirjast otsimiseksEesmärk 1. Majanduslik toimetulek , 1.1. Absoluutse vaesuse määr, % , 1.2. Püsiva suhtelise vaesuse määr, % ,
wave temp fix..
Valitud:
0
Kokku:
166
Eesmärk 1. Majanduslik toimetulek
1.1. Absoluutse vaesuse määr, %
1.2. Püsiva suhtelise vaesuse määr, %
1.2.1. Lastega leibkondade püsiva suhtelise vaesuse määr, %
1.3. Kodumajapidamiste säästumäär, %
1.4. Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr, %
Eesmärk 2. Toiduga kindlustatus
2.1. Põllumajanduse tootlikkus, eurot
2.2. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus, %
2.3. Mahetoodangu osatähtsus põllumajandustoodangus, %
2.4. Turustatud taimekaitsevahendid, toimeaine kg
2.5.1. Lämmastikväetiste kasutamine, kg/ha
2.5.2. Fosforväetiste kasutamine, kg/ha
Eesmärk 3. Tervis ja heaolu
3.1. Oodatav eluiga
3.2. Tervena elada jäänud aastad
3.3. Ülemäärase kehakaaluga elanike osatähtsus, %
3.4.1. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta
3.4.2. Tööõnnetuses hukkunute arv 100 000 elaniku kohta
3.5.1. Raviga välditavad surmad
3.5.2. Ennetusega välditavad surmad
3.6. Suremus kroonilistesse haigustesse 100 000 alla 65-aastase kohta
3.7.1. Nakatumine HIV-ga 100 000 elaniku kohta
3.7.2. Nakatumine tuberkuloosi 100 000 elaniku kohta
3.7.3. Nakatumine ägeda B-hepatiidiga 100 000 elaniku kohta
3.7.4. Nakatumine kroonilise B-hepatiidiga 100 000 elaniku kohta
3.7.5. Nakatumine ägeda C-hepatiidiga 100 000 elaniku kohta
3.7.6. Nakatumine kroonilise C-hepatiidiga 100 000 elaniku kohta
3.8. Enesetappude arv 100 000 elaniku kohta
3.9.1. Psüühika ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta
3.9.2. Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühika- ja käitumishäired 100 000 elaniku kohta
3.10. Alkoholi tarbimine vähemalt 15-aastase elaniku kohta, liitrit 100%-list alkoholi
3.11. Tubaka tarbimine 16-64-aastaste hulgas, %
Eesmärk 4. Kvaliteetne haridus
4.1.1. Täiskasvanute elukestev õpe: formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määr, %
4.1.2. Täiskasvanute elukestev õpe: informaalõppes osalemise määr, %
4.2. Kolmanda taseme haridusega inimeste osatähtsus 25-34-aastaste hulgas, %
4.3. Eri- ja kutseharidusega inimeste osatähtsus 25-64-aastaste hulgas, %
4.4. Vähemalt baastasemel digipädevusega elanike osatähtsus 16-74-aastaste hulgas, %
4.5.1. Lugemises tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, %
4.5.2. Matemaatikas tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, %
4.5.3. Loodusteadustes tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, %
4.6. Huvikoolis õppivate noorte osatähtsus 7-26-aastaste hulgas, %
4.7. Õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega 18-24-aastaste noorte osatähtsus, %
Eesmärk 5. Sooline võrdõiguslikkus
5.1. Sooline palgalõhe, %
5.2. Naiste osatähtsus juhtivatel kohtadel, %
5.3. Soolise võrdõiguslikkuse indeks, punkti
Eesmärk 6. Puhas vesi ja sanitaaria
6.1. Vähemalt teise astme tasemel puhastatud reovee kogus, miljon m³
6.2. Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate tarbijate osatähtsus, %
6.3. Põhjaveevõtt, miljon m³
6.4. Vähemalt heas koondseisundis olevate pinnaveekogumite osatähtsus, %
Eesmärk 7. Jätkusuutlik energia
7.1. Energia tootlikkus, eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
7.2. Energiasõltuvuse määr, %
7.3. Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes, %
7.4. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises, %
Eesmärk 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
8.1. SKP reaalkasv (muutus võrreldes eelmise aastaga), %
8.2. Ressursitootlikkus, euro/kg
8.3. Tööjõu tootlikkuse osatähtsus EL-i keskmises, %
8.4. Tööjõus osalemise määr 15-74-aastaste hulgas, %
8.5. Pikaajalise töötuse määr, %
8.6. 15-24-aastased noored, kes ei õpi ega tööta, %
8.7. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) inimeste osatähtsus vähemalt 16-aastaste hulgas, %
Eesmärk 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
9.1. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s, %
9.2. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta
9.3. Kiire internetiühenduse osatähtsus, %
9.4. Interneti kasutamise määr, %
9.5.1. Rongisõitjate osatähtsus maismaa sõitjateveos, %
9.5.2. Sõiduautoga sõitjate osatähtsus maismaa sõitjateveos, %
9.5.3. Bussi- ja trollisõitjate osatähtsus maismaa sõitjateveos, %
9.5.4. Raudteeveo osatähtsus maismaa kaubaveos, %
9.5.5. Maanteeveo osatähtsus maismaa kaubaveos, %
Eesmärk 10. Ebavõrdsuse vähendamine
10.1. Sissetulek leibkonnaliikme kohta aastas, eurot
10.1.1. Lasteta leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.1.1. Üheliikmelise leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.1.2. Üksiku vähemalt 65-aastase liikmega leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.1.3. Üksiku alla 65-aastase liikmega leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.1.4. Lasteta alla 65-aastaste paari sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.2. Lastega leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.2.1. Ühe täiskasvanu ja lastega (lapsega) leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.2.2. Ühe lapsega paari leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.2.3. Kahe lapsega paari leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.1.2.4. Vähemalt kolme lapsega paari leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta, eurot
10.2. Sissetulekute ebavõrdsus, kvintiilide suhtekordaja
10.3. Eriarstiabita jäänute osatähtsus, %
Eesmärk 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
11.1. Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestiste osatähtsus, %
11.2. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv
11.3. Peenosakesed PM10 välisõhus, tuhat tonni
11.3.1. Eriti peened osakesed PM2,5 välisõhus, tuhat tonni
11.4. Rohealade kättesaadavus, % elanikest
11.5. Elukeskkonnaga rahulolu
11.6. Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus, %
Eesmärk 12. Säästev tootmine ja tarbimine
12.1. Olmejäätmete ringlussevõtu määr, %
12.2. Jäätmeteke, tuhat tonni
12.2.1. Ohtlike jäätmete teke, tuhat tonni
12.3.1. EMAS-i keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad
12.3.2. ISO keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad
12.4. Ringleva materjali määr, %
12.5. Ökoinnovatsiooni indeksi osatähtsus EL-i keskmises, %
12.6. Põlevkivi kaevandamine, tuhat tonni
Eesmärk 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
13.1.1. Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta, kg
13.1.2. Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta, tonni
13.2. Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor), miljonit tonni CO2 ekvivalenti
13.3. Kasvuhoonegaasid transpordisektorist, tuhat tonni CO2 ekvivalenti
Eesmärk 14. Ookeanid ja mereressursid
14.1. Kaitstava mereala pindala osatähtsus Eesti merealast (koos majandusvööndiga), %
14.2.1. Liivi lahe räime kudekarja biomass, tonni
14.2.2. Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus, tonni
14.2.3. Läänemere avaosa räime kudekarja suhteline biomass
14.2.4. Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi suhteline piirväärtus MSY Btrigger
14.2.5. Läänemere kilu kudekarja biomass, tonni
14.2.6. Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus, tonni
14.2.7. Läänemere lääneosa tursa kudekarja suhteline biomass aegrea keskmise biomassi suhtes
14.2.8. Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi suhteline piirväärtus MSY Btrigger
14.3.1. Üldfosfori koormus merre, tonni
14.3.2. Üldlämmastiku koormus merre, tonni
Eesmärk 15. Maa ökosüsteemid
15.1. Kaitstavate alade osatähtsus maismaaterritooriumis, %
15.1.1. Kaitstavate alade osatähtsus Harju maakonnas, %
15.1.2. Kaitstavate alade osatähtsus Hiiu maakonnas, %
15.1.3. Kaitstavate alade osatähtsus Ida-Viru maakonnas, %
15.1.4. Kaitstavate alade osatähtsus Jõgeva maakonnas, %
15.1.5. Kaitstavate alade osatähtsus Järva maakonnas, %
15.1.6. Kaitstavate alade osatähtsus Lääne maakonnas, %
15.1.7. Kaitstavate alade osatähtsus Lääne-Viru maakonnas, %
15.1.8. Kaitstavate alade osatähtsus Põlva maakonnas, %
15.1.9. Kaitstavate alade osatähtsus Pärnu maakonnas, %
15.1.10. Kaitstavate alade osatähtsus Rapla maakonnas, %
15.1.11. Kaitstavate alade osatähtsus Saare maakonnas, %
15.1.12. Kaitstavate alade osatähtsus Tartu maakonnas, %
15.1.13. Kaitstavate alade osatähtsus Valga maakonnas, %
15.1.14. Kaitstavate alade osatähtsus Viljandi maakonnas, %
15.1.15. Kaitstavate alade osatähtsus Võru maakonnas, %
15.2. Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaas, %
15.3. Happevihma põhjustavate gaaside heide, tuhat tonni hapestumise ekvivalenti
15.3.1. Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus, tuhat tonni
15.3.2. Lämmastikoksiidide (NOx) heitkogus, tuhat tonni
15.3.3. Ammoniaagi (NH3) heitkogus, tuhat tonni
15.4. Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkogus, tuhat tonni
15.5. Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus, %
15.6. Soodsas seisundis loodusdirektiivi liikide osatähtsus, %
Eesmärk 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
16.1. Korruptsiooni tajumise indeks
16.2. Määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus, %
16.3. Kodukohta turvaliseks hindajate osatähtsus, %
16.4. Vägivalla (ründe) tagajärjel hukkunud 100 000 elaniku kohta
16.5. Vägivallakuriteo ohvriks langenute osatähtsus Eestis, %
Eesmärk 17. Üleilmne koostöö
17.1. Eesti ametliku arenguabi osatähtsus RKT-s, %
17.2. Valitsemissektori eelarve tasakaal, % SKP-st
17.3. Valitsemissektori võlg, % SKP-st
17.4. Keskkonnamaksude osatähtsus kogumaksudes, %
18. Kultuuriruumi elujõulisus
18.1. Loomulik iive
18.2. Kohortsündimuskordaja (40-aastased naised)
18.3. Eesti keele kõnelejate arv, tuhat
18.4. Kultuurielus osalenute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas, %
18.5. Kultuuriharrastajad (sh liikumisharrastused), osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas, %
Aasta
Kohustuslik
Sõna algus
Väli väärtuste valikunimekirjast otsimiseks2000 , 2001 , 2002 ,
wave temp fix..
Valitud:
0
Kokku:
25
2024
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
Valitud andmeelementide arv:
(maksimaalselt on lubatud 1 000 000)
Ekraanil ei saa korraga kuvada üle 1 000 rea ja 100 veeru
Valitud lahtrite arv ületab maksimumi 1 000 000
Märkused
Näitaja
3.9.1. Psüühika ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta
Alates 2015. aastast ei ole uute haigusjuhtude andmed varasemate aastatega võrreldavad.
3.9.2. Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühika- ja käitumishäired 100 000 elaniku kohta
Alates 2015. aastast ei ole uute haigusjuhtude andmed varasemate aastatega võrreldavad.
4.4. Vähemalt baastasemel digipädevusega elanike osatähtsus 16-74-aastaste hulgas, %
Alates 2021. aastast ei ole andmed varasemate aastate andmetega võrreldavad.Kuni 2019. aastani esitati digipädevuse küsimusi neile, kes olid internetti kasutanud viimase 12 kuu jooksul. Alates 2021. aastast on metoodika muutunud ning küsimusi esitatakse ainult neile, kes on internetti kasutanud viimase 3 kuu jooksul.
12.2.1. Ohtlike jäätmete teke, tuhat tonni
2020. aasta väärtus ei ole varasemate aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu.
14.2.3. Läänemere avaosa räime kudekarja suhteline biomass
2023. aastal toimunud põhjaliku varude mudelite hindamise järel esitatakse Läänemere avaosa räime ning Läänemere lääneosa tursa biomasse suhteliste numbritena (SSB/MSY Btrigger).MSY Btrigger - kudekarja minimaalne biomass, mis tagab kalastussuremuse FMSY rakendamisel pikaajaliselt suurima võimaliku saagi (MSY).
14.2.4. Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi suhteline piirväärtus MSY Btrigger
2023. aastal toimunud põhjaliku varude mudelite hindamise järel esitatakse Läänemere avaosa räime ning Läänemere lääneosa tursa biomasse suhteliste numbritena (SSB/MSY Btrigger).MSY Btrigger - kudekarja minimaalne biomass, mis tagab kalastussuremuse FMSY rakendamisel pikaajaliselt suurima võimaliku saagi (MSY).
14.2.7. Läänemere lääneosa tursa kudekarja suhteline biomass aegrea keskmise biomassi suhtes
2023. aastal toimunud põhjaliku varude mudelite hindamise järel esitatakse Läänemere avaosa räime ning Läänemere lääneosa tursa biomasse suhteliste numbritena (SSB/MSY Btrigger).MSY Btrigger - kudekarja minimaalne biomass, mis tagab kalastussuremuse FMSY rakendamisel pikaajaliselt suurima võimaliku saagi (MSY).
14.2.8. Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi suhteline piirväärtus MSY Btrigger
2023. aastal toimunud põhjaliku varude mudelite hindamise järel esitatakse Läänemere avaosa räime ning Läänemere lääneosa tursa biomasse suhteliste numbritena (SSB/MSY Btrigger).MSY Btrigger - kudekarja minimaalne biomass, mis tagab kalastussuremuse FMSY rakendamisel pikaajaliselt suurima võimaliku saagi (MSY).
14.3.1. Üldfosfori koormus merre, tonni
Andmed on alates 2014. aastast ümber arvutatud, võttes arvesse kõik üle 50 ie jõudlusega puhastid.
14.3.2. Üldlämmastiku koormus merre, tonni
Andmed on alates 2014. aastast ümber arvutatud, võttes arvesse kõik üle 50 ie jõudlusega puhastid.
18.2. Kohortsündimuskordaja (40-aastased naised)
Kohortsündimuskordaja (40-aastased naised) aastate 2013-2023 kohta on 03.10.2023 seisuga ümber arvutatud, võttes arvesse vaid naisi, kelle puhul on laste arv teada.